Tere tulemast! Logi sisse või Registreeru kasutajaks

Päritolu ja tehnoloogia

 

Meriino

Meriino on maailma vanim ja arvukaim lambatõug. Arvatakse, et tõug pärineb Hispaaniast või Põhja-Aafrikast. Meriinod olid ka esimesed Uus-Meremaale toodud lambad ja nüüdseks on neid seal üle 2 miljoni. Enamik meriinosid elab Lõunasaare mägistel aladel, kus see on ainus lambaliik, kes kasvab jõudsalt merepinnast niivõrd kõrgel asuvatel karjamaadel. Meriinod liiguvad kiiresti ja püsivad seejuures karjana. Hoolimata raskest villakasukast on nad küllaltki väikesed ja vastupidavad, mis tähendab nad suudavad külmas kliimas väga hästi hakkama saada. Meriinodel on tihe vill- ligikaudu 50 miljonit kiudu- mis on peaaegu kolm korda rohkem kui teistel lambaliikidel. Vill on väga kaunis ja pehme, kuigi pealt tundub villak hallikas on see seestpoolt kreemikasvalge. Vill on 6,5 kuni 10 cm pikk ja kergelt lokkis. Üks meriino lammas kasvatab 3,5 kuni 5 kg villa aastas. Meriino villast tehakse väga kvaliteetseid ja kauneid kangaid riiete õmblemiseks aga ka nišitooteid, näiteks piljardilauda katvat kangast.

Meriinovill Uus-Meremaalt

Meriinovill Uus-Meremaalt on tunnustatud kui kauneim, pehmeim ja puhtaim vill maailmas. Kasvatatuna reostusest vabadel Lõunasaare mägialadel, peegeldab see oma kasvukoha ilusat loodust. Meriinovill on pehme, kerge, luksuslik ja äärmiselt mitmekülgne, see kindlustab täieliku mugavuse iga ilmaga, isegi siis kui ühel päeval koged kõiki nelja aastaaega.

  • see on maailma kõige eksklusiivsem looduslik kiud ja sama eriline kui kašmiir,
  • kergem kui tavaline vill,
  • nahana pehmem ja paidlikum,
  • säilitab oma vormi ja värvi,
  • tõrjub niiskust ja kuivab kiiresti,
  • jahe suvel ja soe talvel,
  • ei lase läbi tuult,
  • hingav materjal ja ei erita lõhna,
  • mitteärritav isegi kõige õrnemale nahale,
  • masinpestav

Vill on looduslik kiud, millele teadus ei ole seni leidnud võrdset kunstmaterjali, mis oleks samaväärne mitmekülgsuselt, praktilisuselt ja sobivuselt inimesele. Vill on hingav materjal, nii nagu ka inimese keha, seega pakub soojust talvel ja imab keha niiskust suvel.

Pilt mikroskoobi alt, mis näitab villakiu keerukust.

Erinevate materjalide kiud läbi mikroskoobi

Viimasel aastakümnel on välja mõeldud järjest enam kiude ja materjale. Igaüks neist väidetavalt parem kui eelmine. Ükski suur keemiafirma ei ole leiutanud materjali, mis oleks oma keerukuselt ja funktsionaalsuselt võrdne looduslikuga. Ja ükski neist ei suuda võistelda meriinovillaga- looduse disaini triumfiga.

Uus-Meremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri.

Uus-Meremaa paikneb põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn.

Uus-Meremaa

inglise New Zealand

maoori Aotearoa

Uus-Meremaa lipp

Uus-Meremaa vapp

Allikas Vikipeedia

Esimesed lambad tõi Uus-Meremaale kuulus maadeavastaja kapten Cook 1773. aastal. Saare kliima ja mäekülgede rohumaad sobisid lambapidamiseks idaalselt, tippaegadel 1982.aastal oli neid sellel mägisel maal kokku 70,3 miljonit. Praegu pole lambapidamine enam nii tulus ja lambaid on saarel 36 tuhandes karjas kokku 43,1 miljonit, karjade keskmine suurus on 1200 lammast. Seega iga Uus-Meremaa elaniku kohta on saarel 12 lammast. Uus-Meremaa on maailma suurim tugeva villa (crossbred) tootja, andes 25% maailma kogutoodangust. See on kaks ja pool korda rohkem kui toodang Hiinast. Tugevat villa kasutatakse peamiselt kodutekstiilide- vaipade, mööbliriiete, voodikatete valmistamiseks. Samuti kasutatakse seda villa kudumites ja tekkides.

Uus-Meremaa on maailma juhtriik põllumajandusliku uurimistöö ja nõustamisteenuste osas, seega lammaste kasvatuse ja villa ning nahkade töötlemise alased oskused on seal maailma parimal tasemel.

Põllumajandamine eluviisina on Uus-Meremaal väga levinud – Põhjasaarel peamiselt lihaveiste ja piimakarja kasvatus, mägises osas lambad. Lõunasaar on lammaste päralt. Kari kasvab peamiselt vabalt rohumaadel, talvel antakse loomadele vähesel määral lisatoiduks heina ja silo. Heina kasv sõltub palju aastaajast, kohast ja kliimast aga enamasti on piisavalt heina 8-12 kuul aastast. Karju hoitakse koplites, mida ümbritsevad liigutatavad elektrikarjused, nii on lihtne ka karja teise kohta viia. Poegimise aega planeeritakse väga hoolikalt, et kasutada maksimaalselt ära kevadist heina kasvu. Rohumaid hooldatakse pidevalt, paljud farmid on suutnud oma rohumaad arendada nii heaks, et saavad seal kasvatada aasta läbi 25 lammast hektari kohta.